Jaanuarikuu järjehoidja

Alustame häbenemata teiste öökapile piilumist. Küsime, millise raamatu vahel parasjagu järg on ja mis oli viimane tõeliselt mõjunud teos.
Jaanuaris aitab meil järge pidada maastikuarhitekt KARIN BACHMANN, kes tööst vabal ajal kureerib Tartu linnaruumis elurikkust ja sellest vabal ajal kirjutab mõne väliruumiteemalise artikli.
Viimane lugemiselamus:
Kristjan Zobel "ÖKOLOOGIA VÕHIKUTELE", mida ta põhjendab nii: "Ökoloogia on põhimõtteliselt teadus suhetest Maal. Häda on selles, et inimene on viimasel ajal võtnud endale suhtekorraldaja rolli ja selles paraku kolinal läbi kukkunud. Tasakaal on paigast ja ükskõik, kuidaspidi püütakse asju parandada, tundub kõik aina enam kreeni kalduvat. „Ökoloogia võhikutele" alustab nö. algusest, räägib sellest, mis on tänaseks teadlastele teada. Kristjan Zobel on nii päriselus kui kirjutades oivaline jutuvestja: raamat hoiab võrdselt põnevust ja elevust. Lugeja saab ka eduelamuse, sest Kristjan seletab asju üheaegselt selgelt ja kergelt. Ühtäkki märkad, et oledki keerulisest skeemist aru saanud. Lugemise ajal võib juhtuda, et tõmbad tahtmatult ninaga ja tunned magusat madeira-lõhna, sest raamatu olustik meenutab kohvikut, mitte õppeklassi. Ökoloogia on tõsine asi, aga see ei tähenda, et nalja ei peaks saama. Just seda Kristjan Zobel läbi raamatu teebki: näitab, et ka rasked ja keerulised asjad saavad lõbusalt ja kergelt võttes poole kiiremini arusaadavaks. Ilmselt suuresti tänu naljale me sellest kõigest läbi oleme ju tulnudki ja tark on edaspidi naljategemist tõsisemalt võtta kui praegu."
Järgmine raamat Karini öökapil on Tuul Sepa „EVOLUTSIOONIBIOLOOGI PÄEVIK".
Karin: "Esimeste poes loetud lehekülgede järgi otsustades toob Tuul samasuguse kergusega evolutsiooni kaasaja argipäeva. Loodetavasti saab seletust, miks me mingeid asju just nii teeme, kas on võimalik oma käitumuslikke sätteid muuta või kas üldse peaks, sest evolutsiooni käigus meisse kodeeritul on sügavam ja kokkuvõttes kasulik tagamõte."
Aitäh, Karin, jagamast!