Kirjavahetaja

Sybil Van Antwerp on kogu elu maailma ja enda kohta selles mõtestanud kirjade kaudu. Enamikul hommikutest istub Sybil umbes poole üheteistkümne paiku kirju kirjutama – vennale, parimale sõbrannale, ülikooli dekaanile, kes ei luba Sybilit kuulama kursust, mida ta väga tahaks kuulata, Joan Didionile või Larry McMurtryle nende värskeimate teoste kohta arvamuse avaldamiseks ning veel ühele inimesele, kellele ta tihti kirjutab, kuid ei saada kirja kunagi teele.

Täiel rinnal elatud elu kogemustest kantud „Kirjavahetaja” on tõeline pärl lohutuse leidmisest kirjandusest ja suhtlemisest inimestega, keda ei pruugi olla silmast silma kohanud. See räägib nooruse kõrkusest, vanaduse tarkusest ning elu jooksul juhtunud eksimustest ja lahkusest. Sybil Van Antwerpi kirjades elatud elu võib ju olla pisiasi, aga Virginia Evansi andekates kätes saab sellest tõdemus, et pisiasjadki võivad olla täiuslikud unustamatud meistriteosed.

Virginia Evans on pärit Ameerika Ühendriikide idarannikult. Bakalaureusekraadi omandas ta James Madisoni ülikoolis inglise kirjanduses ning magistrikraadi Dublinis Trinity kolledžis loovkirjutamises. „Kirjavahetaja” on Evansi debüütromaan, mis pälvis nii kriitikute tunnustuse kui ka lugejate poolehoiu. Romaan võitis 2026. aastal maineka Women’s Prize’i ja PEN/Hemingway debüütromaani auhinna.