Metsavenna käsiraamat. Ellujäämisõpetus

Et ellu jääda, tuleb õppida nägema, kuulma, mõtlema ja võitlema elu eest.
Alfred Käärmann

See on legendaarse metsavenna Alfred Käärmanni (1922–2010) „Metsavenna käsiraamatuˮ kolmas trükk, esimene oli 1999. aastal, teine aastal 2010.

Alfred Käärmanni ellujäämisõpetus sisaldab lihtsat elutarkust, kuidas toime tulla ekstreemsetes olukordades, jääda alati iseendaks ja truuks Eestile. Ta õpetab käsitsema relvi ja ehitama kodu metsas, kui agressor ründab kodumaad. Raamatust loeme, kuidas ja milliseid toiduaineid on mõistlik varuda. Käärmanni kunagisi metsavenna kogemusi võib väga tarvis olla ajal, mil soe toit, joogivesi ja katus pea kohal tähendavad elu, õnne ja rahu.
Tema teadis, et „Surmavaenlane tuleb idast ja ta on olnud sama tuhat aastat.ˮ Ta kirjutas sellest juba üheksakümnendatel aastatel. Käärmann teadis isiklikust kogemusest, et väikerahvana peavad eestlased kõikidel aegadel säilitama tahte ja oskuse kaitsta ennast agressorist Surmavaenlase vastu. Ta võitles Teise maailmasõja rinnetel relvaga käes Eesti eest ja jätkas võitlust KGB operatiivvägede vastu metsavennana aastatel 1944–1952. 

„Metsavenna käsiraamatuˮ järelsõnas kirjutab ajaloolane Martin Andreller: „Käärmanni juhiseid tuleb vaadata oma ajastu kontekstis, mida tänasesse üle kanda ei ole võimalik ega ka otstarbekas. Ometi jääb läbivalt kõlama mõte, millest juhinduda ja mida edasi kanda; idee, mis on jäänud ajas universaalseks ning on meid rahvuse ja riigina ka kõige raskematest aegadest läbi kandnud. Iga metsavenna viimane mõte ja sõna olgu järgmine:
Vaba Eesti eest surmani!ˮ