Peegeldused tundmatust

Luulekogu “Peegeldused tundmatust” on Joanna Ellmanni seitsmes raamat. 

hommik sirutab öösse
oma rähmased silmad
ja äratab mu
selleks et läheksin
sõnade juurest magama
rõdu on vaikne ja rahulik
tänav on viimaseid minuteid tumm
kass tõuseb tuleb ma lähen
sügis on lõpuks ometi käes
päästab nukrad tänavad
päästab nukrad olendid
ja laseb neil enese juurde tulla
juba on tänav
lehti täis
juba on hommikud jahedad
juba on üksindus loomulik
udune asfalt ootab esimesi samme
aga hommik veel vaid sirutab end
pole midagi
lasen hommikul end sõnade juurest
äratada
selleks et uinuda enne esimesi samme
tühjal tänaval