Ulysses

Iiri kirjaniku James Joyce’i romaan „Ulysses” on modernistliku kirjanduse tähtteos. 1922. aastal Pariisis ilmunud raamat pandi ingliskeelsetes riikides kümmekonnaks aastaks keelu alla – peamiselt roppuste, aga ka jumalateotuse ettekäändel. Teos kujutab ühte päeva, 16. juunit 1904 kolme dublinlase elus. Boheemliku noorkirjaniku Stephen Dedaluse teed ristuvad romaani peategelase, (pool)juudist reklaamiagendi, „väikese inimese” ja igamehe Leopold Bloomiga. Raamat lõpeb Bloomi truudusetu naise Molly elujaatava monoloogiga. Lisaks neile kolmele kohtume raamatus kümnete kõrvaltegelastega. Moodsaid elutriviaalsusi ja -vaateid, füsioloogiat ja aateid peegeldavad stseenid on asetatud Homerose „Odüsseia” raamistikule, mis annab kogu tervikule ajatu ja üldinimliku mõõtme. Peatükid varieerivad väga eriilmelisi stiile lüürilisest sümbolismist unenäolise farsini, bulvariromaanist katekismuseni, teaduslikust objektiivsusest teadvuse vooluni. See esitab tõlkijale määratu väljakutse. Hoolimata mitmekihilisusest, mida asjatundjad on sajandi vältel tuhandeid kordi tõlgendanud, analüüsinud ja kommenteerinud, peaks romaan olema ligipääsetav igale eelarvamusvabale tavalugejale.

James Joyce (1882–1941) on saanud sõltumatu, ainult omaenda seadusi järgiva kunstniku võrdkujuks. Ta sündis Dublinis, omandas hariduse jesuiidi koolides ning sai hiilgava õpilasena stipendiumi edasiõppimiseks Pariisis. Joyce ütles lahti nii kirikust kui ka isamaast, et pühenduda ainult kirjandusele. (Noorena oli ta ka paljulubav laulja.) 1904. aasta sügisel lahkus ta koos oma elukaaslase Nora Barnacle’iga Iirimaalt ning tema viimane lühike reis kodumaale jäi 1912. aastasse. Joyce’id elasid mitmel pool Mandri-Euroopas: Zürichis, Triestes, Roomas, Pariisis. Asjatundjate seas juba kõrgelt hinnatud autori laiem kuulsus saabus romaaniga „Ulysses”. Pimedaks jäänud kirjaniku viimane romaan „Finnegans Wake” ilmus 1939. Eesti keeles on ilmunud veel Joyce’i novellikogu „Dublinlased” (lõpetatud 1906, esmatrükk 1914, eesti keeles 1969, 2003), näidend „Pagulased” (1915, eesti keeles 2003), kujunemisromaan „Kunstniku noorpõlveportree” (1916, eesti keeles 2003) – kõik Jaak Rähesoo tõlkes.

Paul-Eerik Rummo (snd 1942) on üks tähtsamaid eesti luuletajaid ja näitekirjanikke. Tema esimesed tõlked inglise, soome ja vene keelest ilmusid juba 1960. aastatel. Lisaks luulele – Aleksandr Puškin, Tuomas Anhava, Paavo Haavikko, John Donne, T. S. Eliot, Dylan Thomas jpt – on tema tõlkes ilmunud Henrik Ibseni suured värssdraamad „Brand” (2014) ja „Peer Gynt” (2017), aga ka Joseph Helleri „Me pommitasime New Havenit” (1973), R. D. Laingi „Omadega puntras” (1978) jt proosaraamatuid. Valikut tema kirjanduskriitilistest esseedest pakub kogumik „Kuldnokk kõnnib” (2010). Paul-Eerik Rummo on olnud poliitik, rahvasaadik, kultuuri- ja haridusminister.