Evald Saag. Mees mustas

Raamat viib sõnas ja pildis Eesti ühe tuntuma luteri vaimuliku, vanatestamentlase Evald Saagi eluteele läbi sõjaeelse Eesti Vabariigi, okupatsioonide ja taasiseseisvunud Eesti alguskümnendi. Tegevuspaikadena satuvad fookusesse Krabi, Võru, Tartu, Tallinn, Jõelähtme, Rapla, Raikküla ja Pärnu. Suur rõhk langeb Eesti haridusinstitutsioonidele, eriti Tartu Ülikooli usuteaduskonnale, Eesti luterliku kiriku Usuteaduse Instituudile ja luterlikule kirikule.
Evald Saagil on lai austajaskond, teda teatakse tänagi kui vaimulikku, maailmatasemel rahvusvahelist vana testamendi usuteadlast, sumeroloogi, luureohvitseri, diplomeeritud õigusteadlast ja troopikaarst-kirurgi, rahvusvahelist ujumistreenerit, muusikut ja polüglotti. Luterliku kiriku vaimulikele on ta olnud autoriteetne mentor, „vana ja tark vaimulik” , kes „raugematu innuga äratanud oma õpilastes huvi semi keelte ja kirjanduse vastu”.
Pilguheit kiriku- ja kultuurilooga seotud rännakule on laiemalt kui fakti ja fiktsiooni, aga ka mälu ja narratsiooni uuring.

 Teoloog ja kirikuajaloolane Riho Saard arutleb, kuidas kontekstuaalsed ja ideoloogilised muutused ühiskonnas mõjutasid ühe usuteadlase mõtlemisviise, avalikke kõnesid ja mõtete kommunikeerimist.
Raamat on rikkalikult illustreeritud ajalooliste fotode, dokumentide ja reproduktsioonidega.