Mälestuste raamat
Varateismeline poiss elab 1950. aastate alguses Budapesti mägedes vanas majas, mille naabruses asuvad kodanlikud villad, igivanad švaabide talud, kommunistliku diktaatori Mátyás Rákosi residents ja salapärane väluga mets. Poisi vanemad on endised põrandaalused kommunistid, isast on saanud prokurör poliitilistes protsessides, kodanlikud vanavanemad vaatavad toimuvat irooniliselt vaikides pealt. Stalini matusepäeval seisavad lapsed kooliaulas leinaseisakus, ja äkki avastab poiss, et keegi vaatab teda. Algab lugu noorte eneseotsingutest, kehalisuse avastamisest ja keerukatest suhetest, millesse lõikab terava jälje 1956. aasta revolutsioon.
Seda lugu meenutab Kristuse eas ungari kirjanik, kes on äsja Ida-Berliinis leidnud armastuse. Ta jutustab oma armastuse lugu ja kirjutab romaani, mis kõneleb üle-eelmise sajandilõpu saksa kõrgkihi eluolust Läänemere-äärses kuurordis. Kolm lugu liituvad ühtseks täiuslike lausetega kirjutatud romaaniks lähedusest, enesekssaamisest, vabadusest, intiimsusest ja erootikast – Euroopa varjatud ajaloost.
20. sajandi lõpukümnendite väljapaistvaim romaan. (Susan Sontag)
Kas on pärast Prousti veel nähtud, et teise inimese meelelis-erootilisi tajusid oleks kirjeldatud ligilähedaseltki nii peenelt ja nii õrna, hõõguva intensiivsusega? (Katharina Raabe)
Jah, oleks lahe niiviisi kirjutada… (Andrei Ivanov)
-----------
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali tõlkeauhind 2016
Vikergallup 2015: parim tõlketeos
------------
Péter Nádas (1942) on tänapäeva olulisim ungari kirjanik, esseist, dramaturg ja fotograaf. Ta debüteeris elegantse lühiproosaga. Pärast aastatepikkust avaldamiskeeldu pöördus ta avarate ja äärmiselt detailirikaste romaanide juurde, „Mälestuste raamat“ (1986) ja kolmeköiteline „Paralleelsed lood“ (2005) on ta nime kirjutanud Euroopa kirjandusloosse. 2017. aastal ilmusid 1200-leheküljelised lapsepõlvemälestused, mida saatis sensatsiooniline müügiedu. Juba kümme aastat on teda peetud üheks tõenäolisemaks Nobeli kirjandusauhinna võitjaks.
