Minu nimi on Lucy Barton

Kaunilt pinev romaan. – Guardian

See romaan on väike meistriteos. – Daily Mail

Viimasel ajal, kui olen korteris üksi, mitte küll sageli, aga mõnikord, hõikan tasakesi: „Emme!” Ma ei tea, mis see on – kas ma hüüan omaenda ema või kuulen Becka karjatust tol päeval, kui ta nägi, kuidas teine lennuk teist torni rammis. Arvan, et mõlemat.

Aga see siin on minu lugu. Seesama. Ja minu nimi on Lucy Barton.

Lucy Barton paraneb aeglaselt operatsioonist, mis oleks pidanud olema lihtne. Teda tuleb vaatama ema, kellega ta pole aastaid rääkinud. Kerged kuulujutud inimestest, keda Lucy Illinoisis Amgashis veedetud lapsepõlves tundis, näivad neid taas ühendavat, kuid jutuajamise pinna all on aimata pinget ja igatsust, mis on andnud tunda Lucy elu kõigis tahkudes: probleemsest perest põgenemises, soovis saada kirjanikuks, abielus, armastuses oma kahe tütre vastu. Seda lugu pajatades näitab Lucy end oivalise jutuvestjana: tähelepanelik, sügavalt inimlik ja tõeliselt unustamatu.

Elizabeth Strouti erakordses romaanis saab lihtsast haiglakülastusest värav ema ja tütart ühendava hella suhte juurde.

Elizabeth Strout on USA kirjanik, kes on tuntud oma romaanide ja usutavalt loodud tegelaskujude poolest. Ta on kirjutanud mitmeid rahvusvahelisi menukeid, sh mitmeid auhindu pälvinud „Amy ja Isabelle”. Tema romaan „Olive Kitteridge” võitis 2009. aastal Pulitzeri preemia (ek 2016). „Minu nimi on Lucy Barton” on nn „Amgashi” sarja esimene romaan. Sarja neljas raamat, romaan „Lucy mere ääres” ilmus 2022. aastal.

Ta õpetab Queensis Charlotte’i ülikoolis kauneid kunste ning elab koos oma abikaasaga Maine’is ja New Yorgis.

„Tohutult hea kirjanik.” – Zadie Smith

„Kaastundlik, peen ja vapustav.” – Emma Healey

„Oivaline! Strouti seni parim teos.” – Ann Patchett

„Selle raamatu juurde tahad ikka ja jälle tagasi tulla.” – Irish Independent

„Südantlõhestav romaan.” – Observer

„Nii hea, et mul tuli kananahk ihule. Üks Ameerika parimaid kirjanikke.” –Sunday Times

„Vaikne, peenelt leebeloomuline tänapäeva romaan armastusest, igatsusest ja vastupidavusest perekonnas, mis on sõnulkirjeldamatult tuksis.” – The Boston Globe

„„Lucy Barton” on tulvil destilleeritud emotsioone. Strout maalib ilma igasuguse enesehaletsuseta pildi üksinduse valust, mida me kõik mõnikord tunneme." – Time

„Kummastav ja kaasahaarav romaan, mille petlikult lihtne keel meenutab kiiret sõnadevoolu, kätkedes endas aga palju rohkem, kui eeldada võiks.” – Financial Times

„Vaimustav romaan. Oma ettevaatliku sõnastuse ja vibreerivate vaikushetkedega pakub „Minu nimi on Lucy Barton” haruldast emotsioonirikkust kõige süngematest kannatustest kuni lihtsa rõõmuni, mil võib tõdeda: „Ma olin nii õnnelik. Oh, ma olin õnnelik.” – Claire Messud, New York Times

Imetlusväärne… Tark ja ängistav romaan. See on ühtaegu endasse tõmbumise ning suure avatuse ja tarkuse raamat. – Lily King, The Washington Post

„Romaan „Minu nimi on Lucy Barton” näitab vähimagi kahtluseta, et Strout on võimas jutuvestja, kes suudab süüvida inimsuhete nüanssidesse.” – Observer

„Hüpnootiline… avaldab põgenemise, mälestuste ja igatsusega seotud sügavaid inimlikke tõdesid.”– Mail on Sunday

„Strouti ülevaatlik kirjutuslaad on petliku lihtsuse meistriklass. Ta kirjutab täpse rütmiga, kusjuures iga sõna ja väljend on ideaalse paigutusega ja hoolega kaalutud ning iga lause selge ja karastav nagu allikavesi. See romaan on väike meistriteos.”– Daily Mail

„See lühike, lihtne ja vaiksetooniline romaan poeb lugejale südamesse ja jääb sinna püsima." –Red

„Tema romaanides on kõik olemas. Tema peadpööritavast kõrgusest alla vaatavale pilgule ei jää märkamata ainuski pisiasi.” – Paolo Giordano

„Sedavõrd oskusliku kirjutamise taga on pühendumine kuulamisele, täiuslik häälestus inimese hingeseisundile, tähelepanu niivõrd täpsele tegelikkusele, et see ületab oskuse ja muutub vooruseks.” – Hilary Mantel

„Üks selle aasta parimaid romaane: pinev ja kaunis raamat emast ja tütrest ning pereelu muredest ja vastakatest tunnetest.” – Marcel Theroux