Külapoiss

Egiptuse kirjaniku ja luuletaja, aga ka tänapäevase islamiäärmusluse vaimse isa Sayyid Quṭbi „Külapoiss“ põhineb autori lapsepõlvemälestustel. Teos annab põhjaliku ülevaate toonasest argielust, kooliskäimisest, kommetest ja elukorraldusest. Egiptuse külaelu ja fellahide koolielu kujutamine eraldi žanrina pole Quṭbi leiutis, kuid „Külapoiss“ on kahtlemata üks eredamaid fellahi-temaatika esitlusi. Võiks lausa väita, et kui egiptlastel on oma „Kevade“, siis on see just Sayyid Quṭbi „Külapoiss“. 

1945. aastal esmatrükis ilmunud „Külapoiss“ järgib romantiseeritud realismi vormi, millele lisandub autobiograafilise žanri eripära. Oma tosinas peatükis kümmet olulisemat külaeluteemat käsitlev romaan annab edasi autori eluloo 6.–14. eluaastani. Rikkaliku sõnavaraga ja Quṭbile eriomases stiilis üksikasjalisi Mūšā olustikukirjeldusi võib pidada toonaste Egiptuse olude väärtuslikuks etnograafiliseks ja sotsiaal-ajalooliseks allikaks. Sayyid Quṭb (1906–1966) sündis väikeses külakeses riigi keskosas. 1921–1932 omandas ta Kairos kesk- ja kõrghariduse, töötas 1932–1948 Egiptuse haridusministeeriumis, sel ajal valmisid ka paar luulekogu ning tosin kirjandus- ja ühiskonnakriitilist teost. 1948. aastal hakkas Qutb tõsimeelseks muslimiks ja ütles lahti oma varasemast „islami-eelsest loomingust“. 1948–1950 koges ta Ameerika Ühendriikides õppereisil viibides „läänemaailma pahelikkust“, mille tulemusel liitus 1950 islamistliku Muslimite Vennaskonnaga. Peagi sai temast liikumise ideoloogiline juht. Alates 1954. aastast kuni elu lõpuni viibis ta valdavalt Egiptuses vanglas, kus valmisid ka tema religiooniteemalised kirjutised, mida tänapäeval peetakse islamiäärmusluse alustekstideks. 1966. aastal poodi Quṭbi Egiptuse ilmalike võimude poolt süüdistatuna riigipöördekatses. Tänapäeval on ta ülemaailmselt tuntud ühtaegu andeka sõnaseadja ja viljaka literaadi kui ka keelatud islamiäärmusluse eestkõnelejana. 

Eestikeelsele väljaandele on lisatud Üllar Petersoni põhjalik järelsõna autori elust, vaadetest ja teostest.